Jaapan oli 1920-1930ndatel oma võimsuse tipul. 20. sajandi algul oli ta Aasias ainus suurriik. Järgnes võit Venemaa üle ja Korea hõivamine. Esimeses maailmasõjas jäid nad võitjate poolele ning see võimaldas neid haarata endisi Saksa valdusi. Jaapani majandus arenes kiiresti ja riiki tungisid Läänemaailma mõjud. Samas säilisid ka tugevad traditsioonid ja institutsioonid (autoriteetide austamine, šintoistlik usund, keiser, jm). Tulemusena tekkis omapärane uue ja vana segu, mis 1930. aastail muutus agressiivsemaks. Kuid kiire arenemine tõi kaasa endaga probleeme sisepoliitikasse:
> 1918. aasta riisi mässud -> protestid riisi hinna tõusu vastu
> 1920ndatel -> ametiühingusse kuulumine kolmekordistus, kui Jaapani töötajad hakkasid rohkem võitlema tööliste õiguste eest
> 1925. aastal võeti vastu Rahu säilitamise seadus: lubas pikki vanglakaristusi või isegi surmanuhtlust kõigile, kes korraldasid keiserliku valitsussüsteemi või eraomandi vastu. Ülemaailmne majanduskriis ei jätnud Jaapanit puutumata. Paljud hakkasid kahtlema kapitalismi ja demokraatia võimekuses. Kriis aitas kaasa rangema autoritaarsuse tekkele: ametiühingud keelati, suur tsensuur, lubati ainult ühe uudistekanali tegevuse jätku, jne. Jaapan hakkas ennast pidama Aasia Hegemooniks, kelle juhtimisel suudavad asiaadid peatada eurooplaste ekspansiooni. Sarnaselt sakslastele pidasid nad ennast parema ja õilsama tõu esindajateks.
Mandžuuria hõivamine
Selliste meeleolude harjal hõivati Mandžuuria. 1931. aastal Jaapan õhkas raudteelõigu ning kui Hiina väed olukorda kontrollima tulid, ilmusid peidupaigast Jaapaniväed ja süüdistasid Hiinat plahvatuses. Seda kasutati vabandusena alustada konflikti, et hõivata Mandžuuria
19. septembri õhtuks oli ala Jaapani võimu all. Hiina esitas kaebuse Rahvasteliidule. Jaapan aga väitis, et tegevus olid vaid enesekaitse, kuid Rahvasteliit sai olukorrast aru ning käsiks Jaapanil lõpetada. Selle peale lahkus Jaapan Rahvasteliidust.
Jaapan ei lahkunud Mandžuuria aladelt ning kuulutas sinna välja marionetliku Mandžukuo riigi. Selle keisriks sai 1934. aastal Hiina viimane Qingi (mandžu) soost keiser Pu Yi. 1936. aastal ühines Jaapan Saksamaa ja Itaaliaga ning tekkis liit Teljeriigid.
1935. aastal tungisid jaapanlased Põhja-Hiinasse ja 1937. algas teine Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes teise maailmasõja lõpus 1945. aastal. Sõja ajal rüüstati mitmeid Hiina külasid nii, et ei jäetud kedagi ellu, ei inimesi ega loomi. Tuntuim näide sellest on vägivald Nankingis, kus vaid paari kuuga tapeti ja mutilleeriti 200 000 kuni 300 000 elanikku. Sõdurid korraldasid grupivägistamisi.
