Aafrika oli endiselt jagunenud koloniaalimpeeriumide vahel, millest suurimad olid Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahvasteliit ei suutnud ära hoida konflikti. Lõuna-Aafrikas, asus 1920. aastail ainult kolm iseseisvat riiki: Libeeria, Etioopia ja Lõuna-Aafrika Unioon.
Vaid Etioopia oli aafriklaste enda riik, mis oli ühtlasi kristlik ja pika ajalooga keisririik, varasem impeerium tuntud kui Abessiinia. Itaallased olid üritanud juba 19.saj lõpul alistada ning koloniseerida Etioopiat, kuid see ei õnnestunud. 1935. aastal proovisid nad uuesti - tungiti 600 000 mehega Etioopiasse, sõda kuulutamata. Sõditi julmalt ning kasutati ka mürkgaase ning lõpuks said Etioopia keisri Haile Selassie I väed lüüa.
Lõuna-Aafrika Unioonis sõdisid oma õiguste eest mitte ainult pärismaalased vaid ka Inglise ülemvõimu alla jäänud buurid e. afrikandrid -> Lõuna-Aafrika valgenahalised elanikud, enamasti hollandi või prantsuse päritolu. Demokraatlike valimistega sai buuride partei 1924. aastal võimule → teiseks riigikeeleks kuulutati afrikaani keel, võeti kasutusele uus lipp. 1931 saavutas LAU täieliku sõltumatuse → kujunes välja Aafrika kõige jõukam, arenenum maa, kuid ¾ elanikkonnast, milleks olid põlisrahvad, jäid õiguslikult alaväärsesse seisundisse.
Libeeria riik oli loodud USA initsiatiivil, selle rajasid 19. sajandi alguses Ameerikast ümberasunud vabastatud orjad. Riik kuulutati iseseisvaks 26. juulil 1847. 1912-1920 oli riigi rahaline olukord niivõrd kehv, et ametnikud ei saanud mitmeid kuid palka. Sõja tõttu olid riigi finantsid niivõrd halvas seisus, et uus president Charles D. B. King reisis USA-sse, et paluda sealt abi võlgade tasumisel ning finantsolukorra parandamisel. 1923 õnnestus saada 5 miljoni dollari suurune laen. Vahetult enne seda rajati Libeeriasse suur Kautšuki e. kummipuu istandus, mis andis majandusele uue hoo sisse, andes tööd 25 000 elanikule.
Aafriklasi kasutati ära sõduritena ja sõjavarustuse kandjatena ning paljud neist surid sõjas, kaitstes oma koloonia omanike huve. Ligi 10 000 aafrika sõdurit suri sõja ajal Belgias, Prantsusmaal, Pakistanis, Põhja-Aafrikas ning kunagistes Saksamaa kolooniates. Umbes miljon suri sõja ajal Ida-Aafrikas. Peale sõda levis ka nõrgenenud rahva seas Hispaania gripp, mille tõttu lisandus veel 50 000-80 000 surma.
